Esimesena avastatud
Arhitektuuri võibki nimetada esimesks, kus kuldlõiget kasutati. Antud mõõtmetega kujundite suhet on arvestatud Vana- Kreekas templite ehituses.
Tagasi tuli see renessansi ajal, kui üritati matkida Vana-Kreeka arhitekte. Näiteks Andrea Palladio kavandas ühe oma ehitise, Villa Rotonda, kuldlõikega arvestades.
20. sajandil koostas Le Corbusier skaala, milles ta kasutas kuldlõikelisi arve. Sama skaalat rakendas ta ka oma kavandites ja ehitiste planeerimisel. Skaalat tehes ühendas ta kaks mõõtmissüsteemi: meetermõõdustiku ja Impeeriumi Mõõtude süsteemi.
Tagasi tuli see renessansi ajal, kui üritati matkida Vana-Kreeka arhitekte. Näiteks Andrea Palladio kavandas ühe oma ehitise, Villa Rotonda, kuldlõikega arvestades.
20. sajandil koostas Le Corbusier skaala, milles ta kasutas kuldlõikelisi arve. Sama skaalat rakendas ta ka oma kavandites ja ehitiste planeerimisel. Skaalat tehes ühendas ta kaks mõõtmissüsteemi: meetermõõdustiku ja Impeeriumi Mõõtude süsteemi.
Ka Eiffeli torn on ehitatud nii, et vaataja silmale ilusam oleks. Seda võib jagada ka, kui 2/3 on ülemine osa ja 1/3 on alumine osa. Need osad omavahel jagades on tulemuseks ρ (fii) ligikaudne väärtus.